Interaktiivne õppematerjal
Teadusartikli lugemine
Siin õpid videos esitatud viisi teadusartikleid lugeda: vaatad artikli kiiresti üle, leiad peamised mõtted ja teed märkmeid, mida saab hiljem võrrelda. Iga sammu juures on väike harjutus.
- AAbstraktabstract
- DAruteludiscussion
- ISissejuhatusintroduction
- RTulemusedresults
- MMeetodidmethods
Sisse logitud: Alustatud: (serveri aeg)Kood:
Video peatükid
- Miks lugeda teadusartikleid
- Kõige vähem tõhus viis lugeda
- Artikli viis osa
- Soovitatud järjekord A-D-I-R-M
- Abstrakt
- Arutelu
- Sissejuhatus
- Tulemused
- Meetodid
- Peamised mõtted
- Märkmed
- Kokkuvõte
Peatükkide jaotus on koostatud video ajatemplite järgi.
- Iga küsimuse saab vastata ainult ühe korra. Vastus on lõplik ja jääb selles brauseris meelde.
- Lehe saab avada ainult ühe korra: sama e-postiga ei saa uuesti alustada, ka teisest brauserist või seadmest.
- Kokku saab 100 punkti. Kahe variandiga (jah/ei) valik annab 1 punkti, mitme variandiga valik 2 punkti ja kolm kriitilise lugemise küsimust 3 punkti. Punktid on iga küsimuse juures näha.
- Viimases osas (Tulemus) arvutatakse punktid 5-palli skaalale: 100 punkti = 5. Sealt saad vastused koos kommentaaridega PDF-ina salvestada.
- Märkmeid (osa 6) ei hinnata.
Brauser ei luba vastuseid salvestada. Vastused kaovad lehe uuendamisel, seepärast salvesta PDF enne lehe sulgemist.
Osa 1 / 8
Miks lugeda teadusartikleid?
Teadusartiklid on viis, kuidas teadlased ja uurijad omavahel suhtlevad . Artikleid lugedes saad osa oma eriala vestlusest, sest õpid tundma uuringuid, mis on tehtud enne sind .
Õpikud, veebilehed ja populaarsed allikad sobivad hästi alguspunktiks, kui vajad üldist infot. Kõige värskema teadusinfo jaoks pole aga teadusartiklile asendajat .
Proovi: milline allikas sobib?
Mida video õpetab
- Kuidas teadusartiklit lugeda. Kindlas järjekorras ja kiiresti üle vaadates (osad 2–4).
- Kuidas leida peamised mõtted. Tead, kust neid otsida (osa 5).
- Kuidas teha tõhusaid märkmeid. Üks mall iga artikli jaoks (osa 6).
Osa 2 / 8
Ära loe algusest lõpuni
Kõige vähem tõhus viis teadusartiklit lugeda on algusest lõpuni . Kogenud uurijad vaatavad artikli kiiresti üle, et leida peamised tulemused .
Enamik artikleid on nagu laboriaruanded jaotatud viieks osaks: abstrakt, sissejuhatus, meetodid, tulemused ja arutelu . Artiklis on need just selles järjekorras. Lugeda tasub aga teises järjekorras, mida video nimetab A-D-I-R-M .
Miks just selles järjekorras?
Selles järjekorras liikudes leiad kiiresti info, mille põhjal otsustad, kas artikkel on sulle kasulik .
- AAbstraktNeli infot lühidalt. Siin otsustad, kas lugeda edasi.
- DAruteluSelge vastus küsimusele ja selgitus, kuidas tulemused järeldusi toetavad.
- ISissejuhatusMiks uuring tehti ja kuidas see varasemaga seostub.
- RTulemusedMida leiti: võtmeandmed tabelites ja joonistel.
- MMeetodidKuidas uuring tehti. Tehniline ja üksikasjalik osa.
Kas see artikkel on minu uurimisülesande jaoks piisavalt huvitav ja asjakohane, et edasi lugeda?
Proovi: pane osad lugemisjärjekorda
Klõpsa osadel selles järjekorras, nagu sa neid loeksid. Videos on lühend A-D-I-R-M inglise nimedest, siin on osade eestikeelsed nimed. Vastuse saab esitada ainult ühe korra. Iga õiges kohas olev osa annab 2 punkti (kokku kuni 10 punkti).
Osa 3 / 8
Viis osa ja küsimused, mida neile esitada
Iga osa vastab eri küsimusele. Sakid on lugemisjärjekorras: A, D, I, R, M. Vaata läbi, mida iga osa sisaldab ja mida pärast selle lugemist endalt küsida.
Lisaks videole Selline ülesehitus (sissejuhatus, meetodid, tulemused, arutelu, lisaks abstrakt) on tuntud ka lühendina IMRaD (ingl. Introduction, Methods, Results and Discussion). Seda lühendit kohtad uurimismeetodite õpikutes ja juhendites.
Proovi: kust ma vastuse leian?
Iga küsimus annab 2 punkti. Vastus on lõplik.
Osa 4 / 8
Harjuta näidisartiklil
Nüüd loed ühe artikli läbi A-D-I-R-M järjekorras. Iga osa juures on väike ülesanne, mis kordab video küsimusi. Artikkel on väljamõeldud, kuid kirjutatud nagu päris uuring. Nii saad tegelikult kontrollida, kas Arutelu väited sobivad Tulemuste ja Meetoditega.
Artikkel on loetud
Sa tegid sama, mida kogenud uurija: otsustasid abstrakti järel, kas lugeda edasi, ja kontrollisid Arutelu väiteid Tulemuste ja Meetoditega. Selle artikli kohta võid nüüd kirjutada: esimese nädala aktiivsus erines, aga põhjust ja üldistatavust ei saa kindlalt väita. Järgmisena paned sellise järelduse märkmesse (osa 6).
Osa 5 / 8
Leia peamised mõtted
Peamist mõtet on raske eristada vähem oluliste alamteemade seast . Video nimetab kohad, kus peamised mõtted tavaliselt asuvad: artikli pealkiri, abstrakt, märksõnad, joonise- ja tabelipealkirjad ning Sissejuhatuse esimene lause või viimased laused .
Proovi 1: kust peamisi mõtteid otsida?
Klõpsa kõigil kohtadel, kust sa peamisi mõtteid otsiksid, ja esita vastus. Iga õige koht annab 1 punkti, iga ülearune märge võtab 1 punkti maha (tulemus ei lähe alla nulli). Vastuse saab esitada ainult ühe korra.
1 Sissejuhatus
Signaalsõnad
Artikli sees aitavad peamist mõtet leida mõned signaalfraasid. Video toob näideteks „we hypothesize that“, „we propose“ ja „we introduce“ .
| Videos | Eesti keeles | Tavaliselt märgib |
|---|---|---|
| we hypothesize that | püstitame hüpoteesi, et | hüpoteesi ehk seda, mida uuring kontrollib |
| we propose | pakume välja | pakutud lahendust, meetodit või mudelit |
| we introduce | tutvustame | uut mõistet, mõõdikut või tööriista |
Proovi 2: leia signaalfraasiga laused
Millistes lausetes on fraas, mille järel tuleb autorite peamine mõte? Märgi need ja esita vastus. Iga õige lause annab 2 punkti, iga ülearune märge võtab 2 punkti maha (tulemus ei lähe alla nulli). Vastuse saab esitada ainult ühe korra.
Osa 6 / 8
Tee tõhusaid märkmeid
Tõhusad märkmed säästavad aega ja aitavad mõtteid selgemaks teha . Kindel mall aitab uurimistööd korrastada, teha kiireid võrdlusi ja säästab aega, mis muidu kuluks artiklite uuesti lugemisele .
Lisaks videole Video ei määra malli ridu. Allpool on näidismall, mille read vastavad A-D-I-R-M küsimustele. Esimesed neli rida (miks, kuidas, mida leiti, mida see tähendab) on samad, mida abstrakt tavaliselt sisaldab.
Tee oma märge
Kirjuta märge artikli kohta, mida loed praegu. Lisa see tabelisse ja võrdle teiste märgetega. Märkmed jäävad ainult sinu brauserisse.
Kiire võrdlus
Sama mall teeb artiklite võrdlemise lihtsaks: kõik read on igal artiklil samad. Näited 1 ja 2 on väljamõeldud.
Osa 7 / 8
Kontrolli end
Kaksteist küsimust video sisu kohta. Iga küsimuse saab vastata ainult ühe korra. Pärast vastamist näed õiget vastust, selgitust ja kohta videos.
Spikker
- AAbstraktmiks, kuidas, mida leiti, mida see tähendab?Kas on lugemist väärt?
- DArutelumis on vastus uurimisküsimusele?Kas mõistan ja usun autorite väiteid?
- ISissejuhatusüldisest konkreetseni, fokusseeritud küsimus.Miks uuring tehti? Kas küsimus sobib Arutelu järeldustega?
- RTulemusedvõtmeandmed tabelites ja joonistel.Kas andmed sobivad küsimusele ja toetavad järeldusi?
- MMeetodidkuidas uuring tehti.Kas on korratav ja kehtiv?
Peamised mõtted: pealkiri, abstrakt, märksõnad, joonise- ja tabelipealkirjad, Sissejuhatuse algus ja lõpp; „we hypothesize that“, „we propose“, „we introduce“.
Märkmed: sama mall iga artikli jaoks.
Sõnastik
Abstrakt (abstract)
Artikli lühikokkuvõte: miks uuring tehti, kuidas, mida leiti ja mida see tähendab. Eesti keeles nimetatakse seda ka annotatsiooniks või resümeeks.
Arutelu (discussion)
Osa, kus autorid vastavad Sissejuhatuses püstitatud küsimusele ja selgitavad, kuidas tulemused nende järeldusi toetavad.
Sissejuhatus (introduction)
Osa, mis äratab huvi teema vastu ja paigutab artikli laiemasse konteksti. Läheb üldisest konkreetsemani ja lõpeb uurimisküsimusega.
Tulemused (results)
Osa, kus autorid ütlevad, mida nad leidsid. Võtmeandmed on sageli tabelites või joonistel.
Meetodid (methods)
Osa, mis kirjeldab, milliseid katseid või uuringuid tehti. Nii täpselt, et teine koolitatud teadlane saaks need korrata.
Uurimisküsimus
Fokusseeritud küsimus, millele uuring vastust otsib. Tavaliselt on see Sissejuhatuse lõpus.
Hüpotees
Oletus, mida uuring kontrollib. Näiteks: „juhendi läbinud kasutajad teevad rohkem põhitegevusi“.
Märksõnad (keywords)
Sõnad, mis nimetavad artikli kesksed mõisted. Asuvad tavaliselt abstrakti all.
Peamine mõte ja alamteema
Peamine mõte on see, mida autorid tahavad kõige rohkem väita. Alamteemad on vähem olulised üksikasjad, mis seda toetavad.
Kehtivus ehk valiidsus (validity)
Kas uuringu ülesehitus lubab teha just neid järeldusi. Meetodeid hoolikalt lugedes saad seda hinnata.
Korratavus
Meetodite kirjeldus on nii täpne, et teine koolitatud teadlane saaks uuringu korrata.
Kiirlugemine (skimming)
Artikli kiire läbivaatamine, et leida võtmetulemused, selle asemel et lugeda sõna-sõnalt algusest lõpuni.
p-väärtus
Näitab, kui tõenäoline oleks nii suur erinevus siis, kui rühmade vahel tegelikult erinevust poleks. Väike p (tavaliselt alla 0,05) tähendab, et erinevus ei ole tõenäoliselt juhus.
Osa 8 / 8
Tulemus
Siin arvutatakse sinu punktid 5-palli skaalale: 100 punkti = 5, ehk hinne = punktid ÷ 20.
100 punkti = 5. Arvutus:
| Osa | Vastatud | Punktid |
|---|
Vaata kõiki vastuseid ja kommentaare
Salvesta vastused PDF-ina
PDF-is on punktide summa, 5-palli skaala hinne, sinu vastused, õiged vastused ja kommentaarid. Lisaks on PDF-is sinu e-post, serveri algusaeg ja registreerimise kood.